pühapäev, 5. veebruar 2017

Aristokraadid

"Mina olen ikka aristokraat - hommikuid alustan šampuse joomisega!"

Sellist fraasi kuulsin ja sain aru, et tegemist on huumoriga, aga ju seal ikka mingi tera tõtt ka sees oli, millest muidu üldse selline teema. Minu jaoks oli aga hämmastav see, et seesama humorist, naisterahvas, oli mõned hetked varem välja öelnud sellised sõnad, mida üks naisterahvas minu arvates kunagi kasutama ei peaks.

Ja nõnda ma siis kuulasin ja mõtlesin, kogu selle pudru peale, mis ma kuulnud olin, millise pildi inimese räägitud jutt mulle temast lõi. Muidugi sain ma aru ka sellest, et probleem on peamiselt minus ja selles, kuidas mina suhtun sellesse, mida mina räägin, milliseid sõna ma kasutan, ja kuidas ma siis eeldan mingeid analoogsied asju ka teistelt inimestelt.

Ma tean, et olen mõnel hetkel keelepolitsei, aga minu jaoks on oluline see keel, mis minu ümber kõlab ja ma arvan, et need sõnad, mida naljatamisi sidesõnadeks nimetatakse, ongi seda, sest ju siis inimesel ei ole mingeid teisi sõnu kasutada, fantaasia ei ulatu.

Aga, see viib mind hoopis ühe teise eile kuuldud looni, kuidas üks just enam-vähem samasuguse keelekasutusega, nagu see ennast aristokraadiks pidav naisterahvas, meesolevus oli inimest, kes oli endale just prillid saanud, kostitatud sellise solvanguga (millest arusaamiseks solvangu saajal kulus ikka tükk aega):
"Tühjale pööningule ei ole topeltaknaid vaja!"

See on ehtne näide sellest, kuidas on võimalik väga hästi öelda ja millist rikkust on keeles ja kuidas seda on võimalik kasutada. Aga, minnes tagasi aristokraatide juurde, on üks laululugu, mis selle teemaga kenasti klapib:


2 kommentaari:

TasakaaluKunstnik ütles ...

Lugesin pealkirja ja ei saanud lismata jätta, et see on pool omaaegse vene komöödiafilmi Briljantkäe peategelase suust: Hommikuti joovad shampanjat kas aristokraadid või degenerandid".

Oleneb muidugi ütleja vanusest, kas ta on vene filmiklassikast seda kuulnud või on levitaja pool lausest lihtsalt ütlemata jätnud.

Tänan naermisevõimaluse eest:)

J ütles ...

Suur tänu selle (alg)allika väljatoomise eest - ütleja oli alla 30-aastane naisolevus, niiet, vaevalt see otse "Briljantkäest" pärines, võib-olla kuskilt kellegi kaudu. Aga, selle fraasi teine pool asetab muidugi asjad hoopis uude valgusesse või annab siis selle vajaliku nõksu, mis minul esialgu tabamata jäi, ja nüüd sai minu jaoks kõik selgeks.