kolmapäev, 27. juuli 2011

Uned on pikad ja põhjalikud

Viimasel ajal olen näinud unedes igasuguseid asju. Tänane öö möödus kõrghoone serva peal seistes ja kramplikult kinni hoides, samas nähes kõrvalt, kuidas teine inimene alla kukkus, kuid siiski ellu jäi. Ise sain ühel hetkel siseruumidesse astutud ja kindlat pinda taas jalge all tundes rahunetud.

Siis ühel ööl lahendasin olukorda, mis paratamatult tekib, tean seda kindlalt, sest ega see asi, mis praegu veel kunstlikult üleval on hoitud, on ammu juba selles suunas teel, et sellest mingit asja ei saa. Kõik algas väikesest mõrast, mis sai paari lausega löödud ja nüüd on see asi aina edasi läinud. Eks siin ole olnud ka väliseid mõjutajaid, aga iseäranis selgeks sai mulle kogu see seis hoopis ühe teise asja valguses - selles valguses, kuidas on teistel inimestel analoogses olukorras läinud. Ja ilmselt polegi teha midagi, sest elu teeb oma parandused, igale poole ja lõpetab ühel hetkel ka need asjad, mis tundusid kõige kindlamad olevat.

Siis olen unes näinud ühte poolt sellest tulevikuvaatest, mida mulle pakuti. Tundus täiesti loomulik ja omane. Eks paistab, kas see ka reaalsuseks saab. Igal juhul olin tegemas seda, mis tegelikult minu pähe ei mahu, sest ma ei näe selles mingit reaalset vajadust.

Ja siis on veel see une-eelne seisund, kus mu silme ees on jahisadam ja otsad ja otste andmine ja muu säärane, aga see on vist tingitud intensiivsetest elamustest sellel teemal. Hea on, kui see nõnda minuga kaasas käib.

Kommentaare ei ole: