Elus on ikka sedasi, et mõne inimesega tekib klapp ja mõnega mitte. Nii olen minagi sel suvel saanud päris mitmel korral järgi proovida seda, kuidas erinevate inimestega kokku käin. Ja tulemus on olnud huvitav, sest inimtüübid võiks ju olla sarnased, kui inimesed on sarnaste huvidega. Aga pole see sugugi nõnda, ikka on nii, et mõne inimesega saad oma asjad jooksma ja toimima. Mõne teise inimesega koos olles aga tekib tõrge. Ei tea, miks ja kuidas, sest ei ole näha mingit põhjust, aga need "oma inimesed" saavad kiiresti selgeks. Ja siis on olemas ka kõik vajalik - oskused-teadmised tulevad loomulikult välja ega teki mingit krampi. Mõnel teisel juhul on aga selline tunne, et appi, ma ei oska mitte midagi ega saa mitte millegagi hakkama.
/Nõnda saan iseennast vaid kiita, et pärast järjekordset ebaõnnestumist siiski võtsin ennast kokku ja otsustasin uuesti proovida. Proovimine andis aga sedavõrd positiivse tõuke, et nüüd saan taaskord julgemalt edasi minna. Ja ehk tulevikus ka kergemalt suhtuda ebaõnnestumistesse, sest neid tuleb ju paratamatult ikka ette./
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar