Jälle need mustrid. Inimene on ikka nii iseenda moodi, et see on kohe täiesti äratuntav. Tänane päev pakkus mulle kaks sellist äratundmise hetke, kus tundsin, et ma olen seda juba läbi elanud ja ma olen sedasi juba käitunud. Kuigi mulle tundub, et peaksin seesugustest hetkedest üle saama ja mustreid murdma, ei oska ma neil hetkedel kohe mitte kuidagi käituda sedasi, et võiksin luua mingi uue arengu neile situatsioonidele, millega silmitsi seisan.
Nõnda polegi midagi muud teha, kui vaid tõdeda, et jah, ei saa ma ses osas mitte midagi ette võtta, ikka ja jälle sajan samasugustesse aukudesse sisse. Iseendaga leppimise õppetunnid peaksid need vist olema? Siis saaks neist hetkedest rahulikult edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar