
Kuna tuletorni sisse ei saanud, tuli mere äärde minna - no et vaadata, kuidas Hiiumaalt lääne pool meri ka välja näeb. Randa jõudnuna võisime ennast tunda kui kusagil lõunamere ääres - ladinarütmid, rookatusega päikesevarjud, terve rand kaetud kõikvõimalike merel liikumise vahenditega (päästepaadid, purjelauad, batuudid, igat sorti sõudepaadid ja täispuhutavad veeliiklusvahendeid, mida minu silmad esmakordselt nägid) ning mühisevad lained - olime jõudnud surfiparadiisi. Idülli ei lõhkunud isegi see, et taevas oli täiesti hall. Veidi paari purjelauduri merega kemplemist vaadelnud, seadsime sammud Põhja-Ristna ninale, kust avanes parem vaade merele ja Ristna tuletornile. Nina otsas oli laotud kivist torne ja võis näha ka nimedega kive. JÄTKUB...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar