Kui ma hakkan mõtlema autojuhile vajalike oskuste peale, siis tulevad meelde sellised oskused nagu roolikeeramine, käikude vahetamine, liikluse jälgimine, kiiresti reageerimine. Need on siis esmavajalikud oskused, mida läheb tarvis igapäevaselt liikluses hakkama saamiseks, kuid aeg-ajalt tuleb ikka ette olukorda, kus tuleb kapist välja võtta ka sellised oskused, mida pealtnäha mugava autoinimese elu kuidagi nõuda ei tohiks.
Minul tuleb õnneks ühte sellist harvakasutatavat oskust tarvitada vaid kaks-kolm korda aastas - sellise kasutusintensiivsusega saan kenasti hakkama. Mis oskusest siis jutt käib? Oskuse nimeks võiks olla "kõrvalistuja koha pealt rooli taha ronimine". Ma ei tea, mis toimub nende inimeste peades, kes oma autoga teiste autosid "kinni pargivad". Kui kuidagi veel suudan ma mõista neid, kes pargivad nii, et juhiuks jääb teisele poole, siis suisa nõutuks teevad mind sellised autojuhid, kes ka ise peavad kõrvalistuja uksest välja minema, sest väikesest tuulutusavast, mis tekib siis, kui autod on pargitud nii lähestikku, et isegi peeglid on kokku puutunud, ei ole ühelgi inimesel võimalik ennast läbi pressida.
Nii ma siis tänagi seisin nõutult oma auto juures ja võtsin aga tallel hoitud oskuse tagataskust välja. Peagi olingi oma autos juhikohal ja selleks korraks sai siis olukord lahendatud. Ise imestades, kuidas küll "kinniparkija" oma autost välja sai. Paigast sõidetud peegli avastasin muidugi hiljem, aga selle vea parandamine käis kiirelt - käsi autost välja ja peegel otseks.
Oskuse enda aga pani tagataskusse järgmist korda ootama - mine tea, millal jälle vaja võib minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar