laupäev, 15. aprill 2017

Erinevad vaatenurgad

Toimetasin omi asju, aga ikkagi kuulsin seda juttu, mis räägiti. Lausekatke oli umbes seesugune:

"SEE POISS küll meie kooli edasi jääda ei tohiks, tema peaks küll kuhugi mujale minema, sest ta on nii andekas ja meil ei ole tema tasemel mitte midagi pakkuda!"

Pidin peaaegu suu lahti tegema, sest minulgi oli sellesama poisiga kokkupuuteid olnud. Ja just samal nädalal ja sootuks vastupidises võtmes - et ta ise arvas, et ta lünkade tõttu, mis tal tekkisid sellest, et ta minu juhendatavas ringis kohal ei käinud, läheb edasiminek tema jaoks liiga keeruliseks ja nõnda oli ta loobunud sellest, mida minul pakkuda oli. Ehk siis, kui ma need kaks vaatenurka kokku panin, sain aru, et see, millega ma tegelen, ongi veidi keerulisem, kui üldine tase. Aga mu suu jäi suletuks, sest tundsin, et nii kohatu oleks minu repliik selle jutu vahele.

Samas, kui vaadata olukorda üldisemalt, on mul heameel näha seda, kuidas kõigele sellele vaatamata need, kes mul ringis käivad, ikka edasi püüavad ja kuidas asjad ka selle töö tulemusena õnnestuvad, tööle ja toimima saavad. Iseäranis vahva on see, kui osalejad ka ise täiel määral saavutatud tulemustest rõõmu tunnevad.

Aga, ühe huvitava vaatenurga sain veel, kui üks teine poiss, kes mul ringis käib, küsis mu käest, kas ma ülikoolis käies stipendiumit ka sain - minu vastus oli muidugi, et ei saanud, et polnud ma selline oivik midagi. Eks ma ühest küljest sain aru, et see oli paras kompliment, teisest küljest aga hakkasin mõtlema, et minul pole kunagi olnud motivatsiooni heade hinnete pärast midagi teha ja tegelikult olen ma oma vaimseid võimeid ikka üksjagu raisanud. Aga, kuna üks minu olulisi isikuomadusi on laiskus, siis olen läbi ajanud täpselt nii laisalt, kui olen parajasti saanud, kui pole just tegemist teemaga, mis mind lõpuni võlub ja millesse ma seetõttu olen valmis ennastunustavalt sukelduma. Ja kuidagi jõudsin ka hoopis teistsuguse teadmiseni, et inseneriteadmised on head asjad küll ja nendega peavad asjad korras olema, aga peamiselt olen ma elus pigem ikka suhtlemis- ja inimeste tundmise oskust ning arvukalt loogilist mõtlemist ja seoste nägemise ja loomise oskust pidanud kasutama.

Kommentaare ei ole: