Ei, ei ole see kooli algus, nagu mulle just õpetaja rääkis, et kool pidi olema nagu rasedus, et kestab üheksa kuud ja alguses on ikka süda paha. Ei, see pole sugugi see põhjus, miks mul süda praegu paha on.
See tunne, mis mul siin mingi hetk tagasi peal oli, see võõristus, mida tundsin, selgub nüüd, oli täiesti õige tunne. Mida rohkem ma teada saan, mida rohkem mulle avaneb kaadritagune pilt, seda rohkem läheb mul süda pahaks.
Eks ma saan väga hästi aru, et viga on minus eneses, et ma ei oska mööda vaadata sellest, mis mu silme all esile manatakse, ma võiks ju seda vabalt teha. Samuti võiks ma ju ennast üldse mitte kõigutada lasta, aga see ei tühista seda tülgastust minu sees.
Ja ma saan taaskord aru kuivõrd naiivne ma olen, kuidas ma siiski ootan ja loodan inimestest parimat, kuidas ma tõesti usungi üllastesse eesmärkidesse...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar