Täna oli jälle selline hetk, mida on elul tavaks esiplaanile asetada. Selline hetk, mil saad aru, et ühtede inimestega suhtlemine on lihtne ja kerge, teistega on kõik kuidagi väga keeruline.
Nägi inimene mind, tegi üllatunud näo, naeratas ja juba algaski lõbus vestlus. Tore, mõnus, hea oli olla selle vestluse sees.
Miks kogu aeg niimoodi olla ei võiks? Miks peab mõnikord olema keeruline? Miks on nii raske midagi öelda või leida midagi, millest juttu teha? Ehk on vastus seal, kus on arusaam soovist, mille realiseerumiseks pole veel teed leitud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar