Silmarõõmuga sisukalt kõnelemas

Mäletate, mul oli kunagi ammu üks silmarõõm. Kirjutasin temast vist juba väga kaua aega tagasi. Täna aga juhtus siis sedasi, et mu silmarõõm tuli ise minu juurde ja meil oli väga sisukas jutuajamine. Suureks silmarõõmuks ta mulle enam ju pole, aga silm ikka puhkab tema peal. Kuid sisukas jutuajamine pani igal juhul muigama. Ja ehk sai minu tegutseminegi uut hoogu juurde, kui silmarõõm ise sedasi minu vastu huvi tundma hakkas ja ise rääkima tuli. Vaat selliseid vangerdusi teeb elu! Lõbus!