teisipäev, 20. juuli 2010

Kuidas loodus mängib...

Kusagil aja ja ruumi kokkupuutepunktis on olemas see hetk, kui saime tunda kõiki neid looduse võlusid. Esmalt muidugi see meeletu kuumus. Edasi juba külmade ja kuumade õhuvoolude vaheldumine teel ja veel olles. Ja siis muidugi see hingemattev vastuvõtt, kui jõudsime kohale - taevas otsustas, et meile kulub üks korralik kaelavalatud ämbritäis vett ära. Esmakordselt oli mul võimalus jälgida, kuidas toimub vihmaseina lähenemine peaaegu peegelsiledal veel. Lisaks veel hulgaliselt sähvivat äikest, tuule toimetamise nii veel kui ka maal ja loomulikult ka temperatuuri- ning tuulesuuna muutumise mänge. Lõpetuseks siis üks korralik veesaun - soe vesi üle paadiserva lendamas ja läbimärjaks kastmas. Selline lõbus pärastlõuna, ise endale korraldatud atraktsiooniga. Selliseid pärastlõunaid peab ka tulevikus olema!

Kommentaare ei ole: