Lihtne oleks ju kelleltki sabast kinni hakata ja öelda, et mind võetaks kaasa. Aga ma ei saa seda teha, sest ma tean, et ma pean käima oma teed, leidma oma võimalused. Ja kui on õnne, siis saavad kokku need teed, mis kokku saama peavad.
Kuigi päris ise ma seda teed nüüd ka ei käi - on ikkagi keegi, kelle kiiluvees ma lähen. Aga see pole selline minek, et tema mind juhendama peaks. Ma ikka õpin ja otsin ise. Ning olen leidnud ka selle päris oma tee. Eks vaatame, kuhu see kõik välja viib...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar