Jah, seda asja siin nimetatakse ojaks. Seda-seda, ära vaata mind nii imestunult. Pole midagi teha, kui ojast on saanud jõgi ja jõest on saanud terve veeväli, mis edukalt ka kõik seni kalda nime kandnud kõrgemad astangud on enda alla võtnud. Ka see kraav, mis tavaliselt tühi püsib, on praegu otsani vett täis. Seal, kus oja kitsasse kividest laotud kanalisse suunatud on, lahutavad veepiiri kanaliservast vaid loetud sentimeetrid.
Tahtmatult tekib assotsiatsioon Ülemiste vanakese ja Tallinna uputamise jutuga. Just selline tunne valdab seda, kes kaeb seda avarat veevälja ja kuulab järjekordsest kärestikust edasi tormava voolu möirgamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar