teisipäev, 10. märts 2020

Süda hõiskab, vist, aga samal ajal ikka valutab ka...

Kummaline on see kaasaegne maailm ja ilmaelu, sain ma täna taaskord aru.

Lugu siis seesugune, et üks mu klient soovis kokku saada ja arutada üht probleemi, mis vajaks lahendamist, ja kuna olen sellele kliendile juba ühte ja teist teinud, siis olin valmis kokku saama, et vaadata, kas ja kuidas ma saan aidata.

Läksin siis täna kohale ja kuulasin kliendi mure ära. Ja arvestades seda, et ülesande püstitus on minu jaoks siiani veel veidi ähmane, siis polnud ma väga veendunud, et olen valmis seda tööd vastu võtma. Aga mida aeg edasi, seda rohkem sain aru, et mulle püütakse seda tööd maha müüa, ehk siis püütakse panustada sellele, et ma selle töö vastu võtaksin.

Eks ma siis ikka lõpuks ütlesin jah, et vähemalt proovida võin. Aga, kogu selle asja kokkuvõtteks siis saingi aru, et mul on ikka väga hea positsioon sisse mängitud - kui tahetakse mind mingit tööd tegema, just nimelt mind ja mitte kedagi teist. 

Ja kohe tuli mulle silme ette üks aastatetagumine lugu, kus mind püüti ka tööle meelitada - tookordne asi läks muidugi vett vedama, sest ma olin juba varemalt öelnud, et mina sellesse konkreetsesse kohta tööle ei lähe, aga arvati, et raha ja sundseis motiveerivad mind oma otsust muutma. Sel korral on lugu muidugi teistmoodi - hakkan küll tööd tegema, aga tööle minema ei pea - ja selles on minu jaoks sisuline vahe. Samuti on seekordne koostööpartner oluliselt mõistlikum ja tingimused oluliselt rahumeelsemad, kui tolles aastatetaguses olukorras üldse ollagi oleks võinud.

Ja nüüd siis ongi seis selline, et arvestades projekti mahtu, süda mul ühest küljest hõiskab, teisest küljest aga natuke ikka valutab ka - et kas ma ikka saan hakkama, kas õnnestub see probleem ära lahendada ja kas mul on ka piisavalt ajalist ressurssi selle kõige jaoks. Aga eks püüan endale ikka meelde tuletada seda, millise ereda leegiga mulle elada meeldib ja nõnda siis mõtlen, et julgelt tegutsen ja julgelt toimetan, küll siis tulemused ka tulevad!

Kuigi jah, sisemine tunne on selline, nagu jänesel selles multifilmis, kui ta lõvi ees seisab:

Kommentaare ei ole: