Tänane hommik pakkus mulle päris kena üllatuse ja sellejärel ka tükikese lustlikku naeru.
Ärkasin, nagu viimasel ajal tavaliselt, ja rõõmustasin, et telefoni kell näitas 6.46 (oi, kui harjumatu on minu jaoks, kes ma olen kellaaegu harjunud ikka arvutikoodi sees nägema, kirjutada kellaaega vaid punktiga, mitte kooloniga, aga kirjakeele reeglid nõuavad sellist asja ja tahan ju ikka neis asjades korrektne olla). Mitte 5.56 või 6.02 või midagi seesugust, mida see kell mulle siin viimase paar nädala jooksul ikka ärkamise ajal näidanud on. Vaatamata sellele, et magamaminemise ajad on varieerunud varase õhtu (kella üheksa) ja südaööjärgse aja (kella ühe) vahel - ikka on ärkamise aeg sattunud sinna kuue paiku, eks ikka seetõttu, et väljas kipub valgeks minema (märkusena võin siia juurde lisada, et silmaklappidega magamist olen proovinud, aga oma tundlikkuse juures on need mind häirinud ja nii pole ma nendega magada saanud).
Niisiis, juba ärgates, minu jaoks suur hommikune rõõm, et kell näitas 6.46. Ja asusin siis oma hommikuste toimetuste juurde ja ühel hetkel panin ka arvuti tööle. Ja kui juba arvuti töötab, siis tähendab see ju ka seda, et kellale heidan aeg-ajalt pilgu peale.
Nõnda siis vaatasin, et oo, hommik on täna päris kiire olnud, kell on juba usinasti edasi liikunud. Ja toimetasin siis muudkui edasi ja siis sattusin korraga heitma pilku oma köögis paiknevale kellale ja eks esialgu see oli pigem selline minutiseisu fikseerimine. Aga läks mõni hetk mööda ja siis sain aru, et oot-oot, tunniseier on ju ka vale koha peal. Selle peale oli esimene mõte, et ei tea, kas sellel kellal hakkab patarei tühjaks saama. Aga, võtsin siis selle kella juures olevad käekellad ette ja kõik näitasid samu numbreid (kaks siis seieritega kella ja üks elektroonilise numbrinäiduga), mida see esialgne kellgi.
Ja selle peale hakkas mu peas liikuma üks mõte - täna on ju pühapäev (praegusel ajal on päris keeruline kuu- ja nädalapäevadel järge hoida ja seetõttu olin üllatunud, et ma seda tean - nt keset nädalat olin ma ühe päeva vahele jätnud ja kui olin üsna veendunud, et tegu on reedega, sain väikeseid meenutusi tehes aru, et tegu on siiski alles neljapäevaga) ja on ju märtsi viimane pühapäev. See võib vaid tähendada seda, et kella vist keerati.
Liikusin siis arvuti juurde tagasi ja vaatasin, et näitab jah teine tunni jagu teist aega. Aga, et kontrollida, kas kõik ikka paigas on, tegin kohe ka internetiavarustes väikese uuringu ja tuligi välja, et kellaaeg on muutunud. Lisaks võtsin oma mobiili ette ja sealt vaatas mulle vastu "vana aeg".
Kui ma siis kõik selle ära teinud olin, sain aru, et on ikka lõbus elu küll - kui ikka maast ja ilmast midagi ei tea, siis võibki niimoodi omas ajas elada (ei tea, kui kaua see asi kestnud oleks, kui mu arvuti automaatset ajauuendamist teinud poleks - sellest oleks veel nii mõnegi lustliku loo saanud, ma arvan). Aga, eks siis tuligi mul kogu mu kellapark uude aega ümber tõsta - viis kella on ikka päris hulganisti, kolm neist siis seieritega kellad, mille keeramine on ka üks põnev tegevus (üks neist kelladest on veel seesugune, millega saan aeg-ajalt kuupäeva korrigeerimist teha, sest sellel on ka kuupäeva näitav osa olemas, aga arvestus seal on sassis ja mul on iga kuu alguses üllatus - kas nüüd olen omadega uues kuus, st kas lugeja nullis ennast ära, või loendab ta päevi jätkuvalt edasi). On ikka vahva see kellakeeramise aeg - saab kohe usinasti kelli keerata...
Aga, veelgi vana aja meeldetuletusi, nagu siin ikka kipub olema, ja kuidas siis kellateema juures saakski kuidagi muudmoodi kui "Onu Tik-Taki seiklused":
Ja et siis kellad ikka käiksid (see lugu sai välja otsitud, sest tundus, et "Onu Tik-Taki seikluste" jagamist ma teha ei saa, niiet, kui ta juba siia sai, las ta siis olla, see laul on mulle juba vanast ajast meeldinud):
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar