reede, 20. oktoober 2017

Kuidas niimoodi saama?

Lugesin täna panga internetilehelt, et alates novembrist piiratakse ID-kaartide kasutamist, kui nendega kohe-kohe midagi ette ei võeta, st sertifikaate ei uuendata (asja iroonia on selles, et lugedes pikka selgutust sain aru, et tegelikult pole praegu selge, kas seegi avastatud riski maandab). Eks ikka nende kaartide elektroonilist kasutamist, millel on see turvariskiga kiip.

Ja kuna see teema mind päris ei rahuldanud ja kõiki vastuseid ma kätte ei saanud, siis lugesin ka RIA ametlikku infot selle kõige kohta. Kõik ju ilus ja kena ja arusaadav, aga see, mis oli võimaliku soovitusena kirja pandud, pani mind ikka vihastama küll - see, et senise ID-kaardi tasuta lahenduse asemel soovitatakse kasutada Mobiil-ID'd - et saaksite kõiki toiminguid ka edaspidi elektrooniliselt teha - mille kuutasu on vaid 1 euroraha (aga, Mobiil-ID'ga liitumine ju ka maksab, mobiilsidefirmasse mineku aeg ju ka maksab).

Nüüd ma siis vahutangi siin omaette - sest minul ju nutikat telefoni pole (on ikka nupukas) ja olen sellest asjast ennast eemal hoidnud. Selle pärast ei saa ma kasutada ka Smart-ID'd. Selle kõige peale mõtlen ma, et kelle jaoks või kelle pärast see riik siis on või mis on siis see Eesti IT edulugu, kui ID-kaart on kõigile kohustuslik dokument, aga seda dokumenti tema täisfunktsionaalsusega kasutada ei saa...

Saan aru jah, et keen üle vale koha peal, sest räägitakse sertifikaatide uuendamisest ja see peaks olukorra lahendama, aga see Mobiil-ID kasutamise soovitamine oli minu arvates küll kivi sellesse kapsaaeda, mis tundus esialgugi olevat kogu selle ID-kaardi turvariski taga - et kellelgi ei lähe müügitöö piisavalt hästi ja kellelgi on vaja raha juurde saada...

Ja mida peaksid tegema need inimesed, kellel mobiiltelefoni pole - või on see mingi riigi poolt antav kingitus, mis igale kodanikule garanteeritakse?

Vangutan pead ja mõtlen: kuidas niimoodi saama?

3 kommentaari:

viive ütles ...

Mulle tundub see mõte, et kellelgi on vaja müüa, üsna tõetruu - mingid kokkulepped ja mingi vaht ümber. Kõik peaks hoopis metsa ära minema ja olekski rahu maa peal.... aaa, õige jah, metsa enam väga ei ole - ei aita see ka. Siis polegi muud kui osta ja tarbida täpselt nii nagu "targemad" soovitavad ja ette kirjutavad. Jõudu!

Kaur ütles ...

Vandenõuteooriat ei tasu uskuda. Hetkel on katki üsna mitme riigi ID kaardid korraga ja veel palju muud kah. Eesti eripära (erinevalt Slovakkiast jt) on see, et me päriselt kasutame oma kaarte ja seepärast tuleb midagi ette võtta.

Mobiil-id soovitus on neile, kes oma töös või tegemises id-kaardist kriitiliselt sõltuvad. Kuna pmst võib juhtuda, et kaardid pannakse kõik laksuga kinni, siis on hea, kui varuvariant olemas on. Kui käid korra aastas makse deklareerimas, siis pole ehk vaja.

J ütles ...

Tänud pika selgituse eest, eks ma tean probleemi sisu, olen asja selle poolega kokku puutunud - ehk, kui on viga kiibis, siis kiipkaartide tootjaid on Euroopas-maailmas ikka piiratud arv ja kui ühes kiibis juba avastatakse midagi, siis on teiste sama seeria kaartide kiibid ka vigased (sõltumata sellest, kas nad on kasutusel Eestis või kusagil mujal (ilmselt puudutab see ka mingeid pankasid, sest kaarditootjad on samad)).

Aga, see suunamine tasuliste lahenduste juurde on kummaline, elementaarsed riigi poolt pakutavad teenused peaksid ju ikkagi tasuta olema (või sisalduma nt ID-kaardi riigilõivus (NB! Mobiil-ID'ga liitumisel, olen ma aru saanud, käib ka riigilõivu tasumine kaasas) - ehk siis, maksta ühe asja eest 2 korda, minu arvates küll, on väga ebaõiglane ja maksmise põhjuseks on see, et ühe poole riigilõivu eest ei saa seda, mida selle eest saama peaks) - sest täna just mõtisklesin sel teemal veel ja siis korraga sain aru, et tegelikult on praegu asi nii, et riik on see, kes peaks probleemi ära lahendama (ja lahenduseks ei ole eraettevõtete juurde suunamine!!!)- iga ID-kaardi kasutaja (omanikuks on ju ikkagi riik, olen mina aru saanud) on ju maksnud selle kaardi tegemise eest riigilõivu ja nüüd tuleb välja, et tegu on vigase kaardiga ja seda ei saa (võib-olla) kasutada. Ehk siis, tegelikult peaks olema võimalik hoopis kahjutasu nõuda (või olema välja pakutud mingi kompensatsioon), kuna eraettevõtete puhul tähendaks selline olukord tegelikult kliendi huvide kahjustamist (see on nüüd küll pisut äärmuslik lähenemine, aga sisuliselt, vähemalt minu arvates, küll täiesti õige)! Selle asemel tahetakse aga neilt, kel siiani seda vajadust-soovi pole olnud, raha juurde saada!

Ja mind puudutab see asi otseselt, sest minul on ID-kaart just aktiivses elektroonilises kasutuses ja see tähendab, et ma olen sunnitud midagi ette võtma (ühe korra olen ka varemalt pidanud ID-kaardiga PPA käima, kui eelmine kord mingi teema oli). Teisest küljest saan ma, tehnoloogiaga pidevalt kokku puutudes, aru, et selliseid asju juhtub ja kogu aeg ja et tegelikult väljapääsu polegi. Praegu kiidetakse Mobiil-ID'd ja Smart-ID'd, aga ühel hetkel võib ilmneda, et ka need pole turvalised (alatine küsimus, kui rääkida IT-lahenduste turvalisusest, on see, et kas üldse on võimalik turvalisust tagada ja vastus sel teemal on, vähemalt minu arusaamist mööda küll: ainult mingi teatud piirini).