Vahepealsed unetud ööd said ju ometi mööda ja ma lootsin, et nüüd on kõik jälle nii, nagu peab olema - lähed õhtul magama ja ärkad hommikul, vahepeal pole mingeid pause.
Aga ma saan aru, et ma olen nii naiivne, sest tänasel ööl oli äratus 3:33, kuigi mitte sellise taustategevusega, nagu selles muusikapalas (lugesin laulusõnu ja olin päris üllatunud, mida need sisaldasid - mul oli teadmine vaid sellest kellaajast):
Ja edasi sain magatud vast kella seitsmest hommikul, ühe raamatugi jõudsin vahepeal lõpuni lugeda.
Mis küll toimub, et ma magatud ei saa? Ometi peaks olema selleks kõik vajalik olemas - piisav füüsiline koormus, värske õhk ja ka magamiseks sobiv aeg, rääkimata päris korralikust hingerahust. Aga öösse on jälle augud tekkima hakanud. Kuhu ma küll niimoodi jõuan?
3 kommentaari:
No näed siis, on näha, et unetus on Sinu leplikule meelele oma märgi jätnud. Sellest annavad aimu pealkirjad "Ma tahan...", "Ma ei taha..." Lahe! ;)
Joo teed ja liigu palju värskes õhus - viimane mõjub unele eriliselt hästi (küll ma juba tean) ;)
"Tahan, ei taha..." - sellest oli üks laul, mulle tuleb meelde.
Aga näidates täiel määral välja seda, et leplikku meelt mul praegu suurt pole, tekkis mul küsimus: "Mis Sinul minu lepliku meelega asja on?"
Ja eks ma olen praegu võitluslainel, mis siis, et lahendus käes on, aktiveerusin hoogsalt ja nõnda lihtsalt laineharjalt enam maha ma ei saa. Aga tegelikult on see vahva - et selline teravus minus taaskord terendab, tundsingi ennast liiga ükskõiksena vahepeal. Eks ikka on tarvis väliseid tegureid, et sisemised massid liikuma panna.
Eks iga asi ole millekski hea :)
Ära muretse - kõik on hästi!
Postita kommentaar