See pealkirjas esitatud küsimus on otse loomulikult retooriline, sest minna võib väga kaugele, nagu elu ikka ja aina tõestab.
Nõnda ei suutnud ma täna ära imestada, et Euroopa Parlamendis valitakse aasta eurosaadikut. Kas siis kõik töö on tehtud, et võib sellise meelelahutusega tegeleda? Või on see kõik vaid osa töökeskkonnast ja ma tõesti arvan valesti, kui mõtlen, et oma enese riigi esindajate kogu kaugel Euroopas peaks olema koht töötegemiseks, mitte komejandi tarvis?
Eks suhteliselt samasse kapsaaeda läks minu arvates see teema, et meie Riigikogu liikmed nõudlesid endale välja õiguse lemmikloomi tööle kaasa võtta. Ma ei suutnud tookord ära imestada, et meie enda seast valitud rahvaesindajad leidsid sellise asja oma töökorralduslikus elus üheks elutähtsaks teemaks olevat. Jah, eks tõesti, riigi jaoks olulisi otsuseid ei saa sugugi ilma oma lemmikuteta teha, ei saa ma siinkohal paraja irooniaga märkimata jätta.
Aga see tundub viimasel ajal olev mingisugune suur trend, oma sülekoerad igale poole kaasa võtta - nii olen neid näinud spordivõistlustel (ei olnud koertenäitus, ei olnud, täiesti tavalise tubase spordiala võistlused) ja samuti ka viimati külapeal televiisorit vaadates pagarite võistusaates, mis oli minu jaoks iseäranis kummastav kogemus - kuhu jäävad siis hügieeninõuded ja muu säärane. Aga, kui on vaja lemmikloom keset toidutegemist paigutada, iseäranis, kui sellise aktsiooniga esineb tunnustatud toiduvalmistaja ise, siis millest me üldse räägime, selle kõrval on lemmikloomad Riigikogus ju täiesti tühine teema!
Ja hämmastama paneb see, et ma ikka veel suudan olla imestunud selle üle, mis toimub...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar