Kummaline on see, millised on minu arusaamad asjadest. See mõte tuli mulle taaskord pähe, kui asusin vaatama mulle hiljuti kingitud filmi. See film oli minuni jõudnud samal ajal, kui üks teine film, mida sai siin mõni aeg tagasi vaadatud ja mille vaatamise järel sai asi kokku võetud selliselt, et selleks, et aru saada, kui häid filme muidu vaatan, tuleb mõnikord ka vaadata sellist jura.
Kuna see tookordne film ei kandnud endas mingeid suuri ootusi, siis seda lihtsam oli see kogemus endalt heita, aga tolle kingiks saadud filmiga oli lugu sootuks teine. Kui ikka peaosas on Leonardo DiCaprio ja film ise pärineb ajast, mil kolm aastat varem oli Leo teinud suurepärase rolli filmis "What's Eating Gilbert Grape" ja vaid aasta hiljem astus üles filmis "Titanic", siis see kõik lõi ootused filmielamuse saamiseks. Ja eks film pealkirigi "Romeo + Juliet" oli paljulubav.
Vaatasin siis seda filmi või vähemalt püüdsin. Aga mitte kuidagi ei istunud see asi mulle, sest tunne oli täpselt selline, et mis jura see nüüd siis on. See vist läheb samasse ooperisse minu hiljutise elamusega, kui käisin Estonias ooperit "Aida" kuulamas-kaemas - kui klassikast tehakse palagan, siis ma seda vastu võtta ei suuda (mitte et ma arvaks, et ma klassikat teda klassikalisel kujul kuidagi paremini vastu võtaks, sedagi lootust vist pole) ja ikka tekib see tunne, et piir stiilse üle võlli keeramise ja labastamise vahel on ikka nii õhuke, et vaid üksikutel läheb korda hoiduda selle ületamisest, et tulemus erakordse elamuse pakuks.
Ja see viibki mind selleni, et üks sellise üle võlli keeraja on olnud Lars von Trier, filmirežissöör, kes on alati piire tunnetanud ja neist päris uljalt ka üle ratsutanud, kuid siiski suutnud hoiduda labastamisest. Tulemused on olnud sellised, et nad on alati puudutanud, alati mõtlema pannud. Selliste filmitegijate filme ma vaatan ja kui satun ootamatult filmikunsti teise serva, siis on tulemus ikka päris šokeeriv. Eks ma saan väga hästi aru ka sellest, et on inimesi, kes jälle sedalaadi filme ei talu ega mõista ja selline see elu ongi - igaühele oma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar