Mõnikord avastan, et olen kirja pannud sõnu, mida ma ise ei mäleta. See on kummaline tunne - need peaksid olema sõnad mu enese seest, kuid kuidagi ei oska neid omaks tunnistada. Tagantjärele võib vaid aimata, mis on toiminud neil hetkedel, kui need sõnad talletatud on. Ilmselt on olnud tegemist voolavate sõnadega - sügavalt emotsionaalse reaktsiooniga, mida mitte kuidagi pole kontrollida õnnestunud, mingile olukorrale. Suudan vaid ajaliselt fikseerida selle, milliste sündmustega võis sõnavool esile kutsutud olla, kuid ei midagi enamat, sest kirjapandud sõnad ei pruugi toimunuga üldse haakuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar