Kas mäletad multifilmi päkapikust ja majast? Seda, kus päkapikk jäi natuke kauemaks ära ja maja hakkas üksi olles kartma ning ta otsustas päkapikku otsima minna. Kui päkapikk koju jõudis, ei leidnud ta eest maja, ja nii läks tema omakorda maja otsima. Nii nad otsisid üksteist mitu korda, kuni lõpuks väsisid ja leidsid teineteist.
See analoogia tuleb mulle meelde, kui mõtlen viimase nädala sündmuste peale - küll teises mõõtmes, aga siiski. Kuidas on nii, et kui pilt on, siis heli pole? Ja kui heli on, siis pilti pole? Ehk teisisõnu - näed, aga ei kuule ja kuuled, aga ei näe. Miks ei võiks korraga nii näha kui ka kuulda? Või ehk on sedasi, et kui ma lõpuks loobun otsimast, siis tulevad mõlemad - nii heli kui ka pilt, nii nägemine kui ka kuulmine?
See analoogia tuleb mulle meelde, kui mõtlen viimase nädala sündmuste peale - küll teises mõõtmes, aga siiski. Kuidas on nii, et kui pilt on, siis heli pole? Ja kui heli on, siis pilti pole? Ehk teisisõnu - näed, aga ei kuule ja kuuled, aga ei näe. Miks ei võiks korraga nii näha kui ka kuulda? Või ehk on sedasi, et kui ma lõpuks loobun otsimast, siis tulevad mõlemad - nii heli kui ka pilt, nii nägemine kui ka kuulmine?
1 kommentaar:
Ma olen ka täheldanud, et midagi hirmsasti püüdes tundub eesmärk kaugemale libisevat. Kui eesmärki enam nii väga silma ees ei hoia, siis tuleb ta ise justkui lähemale - nagu uudishimulikult luurates: mis värk on!?
Postita kommentaar