neljapäev, 9. juuli 2015

Kui õhku puudutades...

Silmad leidsid silmad ja käsi leidis käe... Nii, nagu see ikka olnud on. Aga, kui ma seda praegu meenutan, siis oleksin justkui õhku puudutanud, midagi, millest jälge ei jää, midagi, mis haihtub hetkega. Kuidas ja kus ja millal? Ja ometi on olnud teistsuguseid puudutusi. Seekord aga sedasi...


Kommentaare ei ole: